ANGEL MITROFANOV – Puusepp

Kui Angel oli 12 aastane kandis ta alati taskus kaasas väikest nuga ja puutükki, et vabadel hetkedel midagi meisterdada. Tema lemmik oli Rousse linna Vabadussammas, ta ostis vabadussamba pildiga postkaarte ja väikesi puukujukesi. Angeli õpetaja märkas tema talenti ja saatis ta Tryayna rakenduskunstide kooli puunikerdamist õppima. Angel Mitrofanov valis erialaks puidutöötlemise. Pärast viit aastat keerulisi õpinguid sai temast mööblikunsti meister ning tema õpetajate hulgas oli mitmeid legendaarseid puutöömeistreid.

Meister

Tema unistuseks oli aga siiski luua midagi püsivamat ja suuremat. Tema õpetajad soovitasid tema töid kohalikule mööblitootjale ja alates 1975. aastast on Angel oma lemmikala – puunikerdusega tegelenud. 1980. tegi ta ka magistrikraadi Traditsiooniliste Kunstide ja Käsitööliste Assotsiatsiooni (AATAC) juures. Alates 1990. aastatest on ta sama organisatsiooni president. Tema perekonda kuulub ka abikaasa ja kaks last.

Töö

Angel Mitrofanovi töö on täielikult käsitöö – alates konstruktsioonidest kuni lõppviimistluseni kasutab ta ainult põhilisi puusepatööriistu – ümarat puitvasarat ja peitleid. Tema tehnika põhineb Bulgaaria Traditsioonilisel nikerduskunstil, mis pärineb rahvusliku ärkamise perioodist 18. sajandil. Peamiselt kasutati täpseid ja mitmekihilisi taimornamente. Materjaliks oli täispuit ning kaunistuselementideks väärispuit – tamm ja pähklipuu ning tõeline meister võlub puidust välja mida iganes.

Angel on tõenäoliselt üks viimaseid tõelisi nikerdajaid Bulgaarias, kuna õpilasi, kellele oma kunsti edasi pärandada, tal ei ole. Aegade jooksul on tal olnud ainult kolm õpilast – esimene oli tema juures viis aastat, teine kolm aastat ning viimane pidas vastu ainult ühe aasta. Hoolimata sellest, et neist kõigist said päris tublid nikerdajad, ei tegele ükski enam igapäevaselt selle kunstiga. „nad kõik olid suurepärased inimesed ja õppisid tõelisteks meistriteks, aga nad peavad oma perekondade eest hoolt kandma ja nikerdamine ei too Bulgaarias piisavalt palju sisse. Kõik nad loobusid nikerdamisest ja leidsid endale kasulikumad ametid. „

Meister usub, et kui oleks korralik riiklik või isegi rahvusvaheline poliitika, mis kaitseb ja säilitab nikerdamise kunsti, siis oleks tal õpilasi küll ja seda käsitööoskust saaks uhkuse ja auga edasi kanda nii nagu see on sajandeid toimunud.

Näitused ja auhinnad

1977 – Piirkondlik kunsti ja käsitöö näitus (TAC), Ruse.
1978 – Riiklik kunsti ja käsitöönäitus TAC, Oreshak.
1978 – Kolmas võistlusnäitus “Trojan Master, Oreshak.
1978 – Rahvusvaeline näitus “100 aastat Ottomane”, Oreshak.
1980 – Kuues Riiklik Laat TAC, Sofia.
1980 – Riiklik kunsti ja käsitöönäitus TAC, Sofia.
1983 – Riiklik kunsti ja käsitöönäitus TAC, Sofia.
1984 – Piirkondlik kunsti ja käsitöö näitus (TAC), Ruse.
1984 – Piirkondlik kunsti ja käsitöö näitus (TAC) Rousse.
1986 – Riiklik kunsti ja käsitöönäitus TAC, Oreshak.
1987 – Piirkondlik kunsti ja käsitöö näitus (TAC), Ruse.
1987 – Juubelinäitus Kunsti ja Käsitöö Assotsiatsiooni (AATAC) juubeli puhul of , Sofia.
2015 – Auhind “Rousse City”

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *