AUDRONIS SKURVYDAS – Puusepp

Audronis Skurvydas peab ennast eelkõige puitesemete taastajaks – kunstnikuks, kes on otseselt seotud puudega. Lisaks tunnustatud restauraatoriks olemisele on Audronis ka kultuuripärandi spetsialist. Umbes viis aastat tagasi loobus ta aga oma tööst ametnikuna Kultuuriministeeriumi kultuuripärandi osakonnas. Ta enda sõnul oli seda lihtne teha, kuna tööpõld jäi sisuiselt ikka samaks. Ta soovis lihtsalt tegeleda praktilisema poolega ning õpetamise ja traditsioonide edasiandmisega. Tänapäeval tegelebki ta rohkem lihtsa renoveerimistööga – päästab vanu uksi, aknaid, treppe põrandaid, sise- ja väliskujunduse puitdetaile ja püüab neile anda uue elu.

Lisaks sellele, et Audronis Skurvydas on professionaalne restauraator, püüab ta traditsioonilise puutöö teadmisi rakendada tänapäeva ehitusmaailmas. Selle tulemusel on ta pidevalt kontaktis arhitektide ja ehitusinseneridega, kes töötavad vanu traditsioone silmas pidades. Koostöö edu saladus peitub ühistes vaadetes rahvuslikule kultuuripärandile ja väärtustele ning viisidele, kuidas neid säilitada.

Teekond kunstini

Audronis Skurvydase teekond professionaalseks käsitööliseks algas juba varases lapsepõlves, kui ta veetis oma suved ema esivanemate juures Lääne-Leedus Mosėdise linna lähedal. Audronis Skurvydase ema rääkis, et poisi “esimene töö” oli vanaisa juures töökojas, kui vanaisa tõstis poisi ette  peotäie naelu ja vasara. Järgmine töö, mida Audronis juba ise mäletab oli vile. Vanaisa juhendamisel sai ta pajukoorest vilepilli vestmisega juba lapsena hästi hakkama. Koolis käis Audronis Palangas, kust ta meenutab, et kõige toredamad tunnid olid käsitöö ja muusika ja kõige toredamad õpetajad olid kunstnik Vytautas Kusas and maestro Leonas Šidlauskas, kes mõjutasid tema elu juba väga varases eas.

Pärast Klaipeda ülikooli kunstiosakonna lõpetamist oli Audronis saanud kultuurilis-haridusliku spetsialisti ameti. Ta valis muuseumitöö ning alustas töötamist Leedu rahvusmuuseumis 1989. aastal . varsti hakkas ta koos töötama Alfonsas Gudzevičiusega, kes oli mööblirestauraator kunstiakadeemia P. Gudynase restaureerimis- ja konserveerimiskeskuses. Maestro Alfonsas Gudzevičius õpetas Audronisele antiikmööbli restaureerimist ning restauraatoritöö akadeemilis-teadusliku lähenemise põhitõdesid.

Kunsti ja teaduse vahel

Audronis Skurvydas leiab, et restauraatoritöö põhimõtted tulenevad pärandihoidmise kontseptsioonist ja on üsna selgelt igasugustes riikliokes ja rahvusvahelistes õigusaktides defineeritud. Restaureerimise juures ei ole loomingulisusele eriti kohta. Kõige olulisem on siin teaduslik aspekt, mis baseerub uuringutele, katsetele ja dogmadele. Audronis Skurvydasparandab ja taastab vanu museaale, kuid ei reprodutseeri neid. Audronis on kursis vanade tehnoloogiatega ja usaldab neid, mis on ennast aegade jooksul tõestanud ning neist lähtuvalt püüab leida moodsaid analooge vanadele tehnooogiatele. Ta põimib vanu tehnoloogiad modernse disaini konteksti.

Kõige olulisem on mitte alla anda

Audronis Skurvydas ütleb, et kõige olulisem on töö juures mitte alla anda. Enne kui ta töötamist alustab, kogub ta nii palju infot kui võimalik, samamoodi nagu enne operatsiooni räägib kirurg nii kardioloogi kui ka anestesioloogiga, nii ka puusepp-restauraator räägib enne tööde alustamist arhitektide, arheoloogide värvispetsialistide ja paljude teistega. Mida rohkem konsultatsioone ja infot, seda paremaks ja kvaliteetsemaks saab töö tulemus.  Audronis Skurvydasel on hea meel, et viimasel ajal on olnud palju koostööd Vilniuse kunstiülikooli kultuuripärandi rakendusuuringute keskuse ja Telšiai konserveerimiskeskuse ning Kaunase Kolledzhi kunstikateedri Justinas Vienožinskise katedraali konserveerimis ja restaureerimis keskuse vahel, mida juhib  Bangutis Prapuolenis.

Materjalid ja tehnoloogiad

Audronis Skurvydas kasutab oma igapäevatöös puusepa ja restauraatorina kõiki traditsioonilisi käsitööriistu: höövleid, peitleid, nuge, pitskruve, kirveid, kaaplehti, mitmesuguseid käsisaage, puure ja palju muud. Tema materjalid on samuti traditsioonilised: puit, metall, klaas, linaõli, männitõrv, tärpentiin, alkohol, shellak, kriit ja kitid. Nende vahenditega antaksegi vanadele arhitektuursetele detailidele uus elu. Samas valmistab ta ka uusi tooteid, mis on tehtud traditsioonilisi töövõtteid järgides.

Tunnustused

Audronis Skurvydas on väga rõõmus, et tema tööd on märgatud ja tunnustatud:

  • Parima restauraatori diplom 2013-2014 Leedu Restauraatorite Ühingu poolt
  • Kiituskiri kultuuriobjektide võistlusel.
  • Diplom puidu ja värvide autentsest restaureerimises

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *