FERENC HEIMANN – Müürsepp

Ferenc Heimanni perekond on teadaolevalt elanud Szekszárd’i linnas ja piikonnas juba 10 põlvkonda, alates 1780ndatest kui tema esivanemad Stuttgartist, Württembergi liidumaalt siia elama asusid. Peale türklaste väljasaatmist jõudsid paljudesse Ungari piirkondadesse saksa uusasukad (Doonau švaabid). Kuna enamus uusasunikke olid talupojad ja põlluharijad taastasid nad tühjaks jäänud külasid ja linnu luues uuesti põllumajandusliku tootmise. Veinikultuur ja önoloogia on olnud tollest ajast peale Szekszárd’i švaabide igapäevaelu alus ja nii on ka Heimanni pere side selle sektoriga sajandeid vana. Selle kõige iseloomulikumaks märgiks – viinamarjaistanduste kõrval – olid aga pressimishooned ja veinikeldrid, mis ehitati sealse settekivimi, lössi pinnasesse.

Peale 1990ndate poliitilisi uuendusi võttis Heimannide perekonna önoloogia traditsiooni üle vend Zoltán, tehes Heimanni perekonna venitehase, osana Ungari veinitööstusest, tuntuks ja tunnustatuks üle riigi ja piiritaga. Ferenci huvi pöördus juba nooruses arhitektuuri ja ehituse vastu ja ta asus seda õppima. Ta lõpetas Pécs’i Mihály Polláck’i nimelise kutsekooli kvalifikatsiooniga, millega tal tol ajal oleks olnud õigus maju projekteerida. Kuna tema peamine huvi oli siiski konstruktsioon ja ehitamine, siis alustas ta tööd kui ettevõtjast müürsepp. 1993. aastast veetist ta kolm aastat Saksamaal töötades ehitusmeistrina ja kogudes hulganisti uusi kogemusi, kuid koju pöördumise asemel soovis ta jääda võõrsile. Tollased tööloa nõuded olid aga selle plaani vastu ja nii pidi ta kaheks aastaks koju tulema. Lõpuks ei saanudki Saksamaale naasmine kunagi teoks, sest elu tõi talle midagi hoopis muud.

Oma nooremale vennale võlvlaega keldri ehitamine, mille eeskujuks oli vanavanemate veinikelder, mis kommunismi perioodil betooniga täideti, mängis tema jaoks võtmerolli. Kuigi ta oli ka varem ehitanud väiksemaid vaadi-kujulise sildega keldreid, oli märkimisväärne 4×4 m sille talle selliseks väljakutseks, et ta tahtis selle iseseisvalt lahendada. Peale kuid katsetusi ja kuni saja aasta taguse erialase kirjanduse uurimist, sai ta esimese tõsise kogemuse, et on võimeline ekperimenteerides, iseseisvalt õppides ja vanu tehnikaid täiustades arendama oma oskusi täiuslikkuseni.

Heimanni pere meistriteosena valminud veinikeldri avamine tõi Ferencile ridamisi uusi töid. Tema uute käsitööoskuste avaldumine sobis hästi elavneva veinitööstuse kasvavate vajadustega. Viimase 40 kommunismiaasta jooksul olid perekondade veinitööstused mahajäetud või tegutsesid riigi poolt juhitud põllumajandus- ja toidutööstustena. Paljud Szekszárdi piirkonna kasutuseta seisvad veinikeldrid olid täidetud pinnase või betooniga, mis illustreerib kui palju varasemast traditsioonist oli tolle ajastu piiratud võimaluste poolt laastatud. Poliitilise ja majandusliku süsteemi muutused tõid kaasa suured muudatused ka peaaegu hääbuvas väike-veinikeldrite äris ning pere-tööstuste taasavamine ja uuesti avatud eraettevõtted mitmekordistasid Ferenci tellimusi. Laienev klientide ring hõlmas kogu Ungari ja isegi üle piiri Austria, Saksamaa ja Sloveenia. Oli aegu, kus ta töötas 45 ehitajaga, olles sellega Ungaris suurim veinikeldrite ehitaja.

Mahust olulisem on aga see, et autentselt ehitatud keldritega sai Heimanni elutöö Szekszárdi ja kogu Ungari veinikultuuri tagasituleku lahutamtuks osaks ja suurendas usku unustatud traditsioonidesse.

Heimanni keldrite areng

Szekszárdi veinikeldrid olid algselt kaevatud lössi pinnasesse, mäekülgedesse. Kui keldri võlv oli kitsam kui 1 m olid keldrid ehitatud ilma sillutiseta. Kuid kui võlv oli suurem, ehitati kaar-sille. Tüüpilisemad kaar-sildega keldrid olid enamasti 1,8 m laiad, mis viib järelduseni, et Ungari barrel/vaat oli 70 liitrit, et vaadid mahuksid keldrisse.

Ferenci vennale tehtud näidiskelderi laius oli 3,6 m, st et traditsiooniline laius oli kaehkordistatud, et teha võimalikuks paigutada vaate kahes reas. Siiski oli see võrreldes traditsioonilise keldriga haruldus nii ehituse kui funktsionaalsuse poolest. Vaatamata teostuse tehnilisele keerukusele oli suurusel oluline tähtsus: veinitööstuse tehnoloogia ja ühe-realise vaadi-süsteemi kõrval andis see võimaluse paigutada külastajatele laud veinide testimiseks ja einestamiseks. See lisas külastusele oluliselt isikupära ja kaalus sellega üles kõrged nõudmised keldrite ehitusele. Hilisemates töödes on tema jätkuv taotlus olnud suurendada sillet ja arendada oma loomingut ehitades järjest uusi nõudlikke objekte. Seda ambitsiooni võivad takistada paljud aspektid, alustades kliendi rahakotist kuni tehnilisete vajadusteni. Nii on tema tööks olnud nii konstrutksiooniliselt lihtsamad kuplid kui töömahukad baroksed võlvkeldrid.

Sillete ja ruumi suuruse kõrval on ka regulatsioonidel olnud mängida oluline roll. Ferenc Heimanni meeskond ehitas traditsioone järgides maa-alla süvistatud keldreid, kaevandades maapinda meeter-meetri haaval välja ja toestades seda tellistega. Hiljem hakkas sellise tunnelina kaevatava keldri ehitus nõudma kaevandamisameti luba, mis suurendas tohutult ehituseks vajaliku paberitöö mahtu ja muutis keldriehituse ettevalmistustööd ülemäära keeruliseks. Seetõttu muutus lihtsamaks lahenduseks kaevata kogu keldri pinna kohalt maapind välja, ehitada kelder ning katta see siis uuesti maapinnaga, tavapäraselt 2 m sügavusele. Sellise kaevandamistehnoloogia kasutamine andis ka piiramatud võimalused keldri suuruse osas, mis varemalt sõltus maapinna toestamisest, samuti mitme võlviga keldritele.

Keldrite avatud pinda on alati püütud võimalikult palju kasutada erinevate ürituste, nagu näiteks pulmad, korrdalamiseks.

Kavandamine ja ehitamine

Ferenc Heimannil on olnud suhteliselt vabad käed oma keldrite kavandamisel, leides kooskõla kliendi ja tema enda huvide vahel. Enamasti kavandab ta keldrid ise vabakäeliste visanditena. Oma sõnul, planeerib ta sellele vaatamata kogu keldri kuni viimase detailini. Siiski kavandamine sellega ei lõppe, sest uue idee tekkides realiseerib ta selle kohe töös, nagu skulptor oma taiest tehes. Näiteks sai Csopaki keldri kõrgem laekaar võimalikuks tänu ekskavaatorijuhi eksimusele, kes kogemata kaevas keldri aseme 2 m sügavama kui oli planeeritud. Selle asemel, et maapind uuesti täita otsustas Heimann selle jätta nagu see oli ja ehitada eriliselt kõrge laekaarega kelder. Selline lähenemine viib paljude muudatusteni esialgses kavandis, mis eeldab ka arhitekti ja teiste osapoolte lisapanust koostöös.

Materjalikasutus ja valik

Ferenc Heimanni ehitusvõtted on kooskõlas traditsioonide, ajalooliste ehitusvõtete ja autentsusega. Seda järgides on Szekszárd’i piirkonnas kõik tema keldrid ehitatud tellisest. Piirkondades, kus see vastas kohalikule traditsioonile, on ta kasutanud ka maakive, nagu näiteks Balatoni piirkonnas. Heimanni töödes ei ole tellise lapik pool kunagi pööratud väljapoole, välja arvatud kaare tipus, kuigi tänapäeval on see päris levinud, sest algselt oli pealmine külg müürsepale infoks ja kvaliteedinäitaks ja mitte lõpliku pinna dekoreeringuks. Heimanni meistri märgiks või “allkirjaks” on saanud ristiga väikese akna või nišši ehitamine, mis on esindatud eranditult kõigil tema töödel.

Taaskasutatud telliste kasutamine on seotud Püha Donati keldri ja venimaja ehitusega. Klient oli oma soovis kindel, et kasutada tuleb seda esialgu küsitavana näiva kvaliteediga materjali. Heimann võttis selle töö vastu kõhklustega ja tal oli isegi omanikuga kokkulepe, et too ei avalda kunagi meistri nime, kes on selle taaskasutatud kividest keldri ehitanud. Tema üllatus edukast tööst oli aga nii suur, et sellest ajast peale on nad kasutanud ainult suuri taaskasutatud kive. Kasutatavad kivid võivad olla erinevalt kahjustatud, kuid sillutises käituvad nad edukalt ja taluvad erineva suunalisi raskusjõude paremini. Seda võib põhjustada asjaolu, et kivid, mis on nii kaua vastu pidanud, peavad olema eriti hea kvaliteediga ja ekstra jäigad.Teine asjaolu võib olla erinevus tänapäevasest tootmismeetodist, sest tänased väiksemad kivid (12,5 x 25 x 6,5 cm) on külgedelt avalduva jõu suhtes palju tundlikumad ja kaotavad lihtsamalt stabiilsuse, mille tagajärjeks on ebatasane pind. Samal ajal on tänaseks toomisest väljas olevad suuremad kivid (14 x 29 x 7 cm) materjali kasutuse osas palju praktilisemad, sest vajavad suurema pinna tõttu vähem ühendusi. Kokkuvõttes saab hästi säilinud taaskasutatavatest kividest kiirema ja odavama töö.

Materjalide ja arhitektuurse lahenduse kõrval on alati olnud oluliseks ka keldri valgustamine ja koostöö keraamiliste lampide ja teiste valgustite valmistajatega. Kivitöö monumentaalsuse parimal moel välja toomine, on olnud kaastöötaja József Nyúl’i ülesanne.

Põlvkondade vahetumine

Ferenc Heimann on alates 2014. aastast müürsepatööst kõrvale astunud ja vanaduspensionil. Tema sõnul on oluline roll selles mitmetel maksmata töödel ja sellest põhjustatud kriisil, kuid samas on raske teda mitte illusionistiks nimetada. Tema perekond peab Valge Lehma külaslistemaja Szekszárd’i mäejalamil, tema enda ehitatud keldrite läheduses. Ta näeb meisli kätte võtmisel mõtet vaid siis, kui ta saab ehitada midagi täiesti unikaalset, näiteks kui oleks klient, kes tuleks kaasa tema ekperimendiga ja otsiks tehnilist lahendust kalasabamustri meetodil.

Õnneks kannab oskusi edasi tema kasupoeg. Csaba Heimannil on suurepärane koolitus, ta on osalenud alates 14 eluaastast kõikvõimalikel ehitustel ja õppinud meistrite kõrval 20 aastat. Viimase paari aasta jooksul on ta efektiivselt juhtinud ehitusi ja töölisi, viimasel aastal ka ettevõtet. Lisaks tõsisele töökogemusele on tal Mihály Pollácki kolledzist ka inseneri kvalifikatsioon. Tema lõputööks olid loomulikult traditsioonilised kaar-struktuurid. Tema eksamikomisjoni töö ei olnud lihtne, küsitledes teda kadunud tehnoloogiate teemal, mida ei ole aastakümneid õpetatud. Nendes töödes on keeruline kasutada Eurocode standardit, kuid eks kindlam ongi tugineda 30 aasta kogemustele, usuvad Heimannid.  Ka Csaba vaatab tulevikku lootusega, et ees ootavad uued väljakutsed.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *