ISTVÁN CSORDÁS – Rookatuste meister

Elukäik ja töö

István Csordáse perekond tegeleb õle- ja roolõikamise, neist toodete valmistamise ja turustamisega Pákozdi piirkonnas, Fejer maakonnas, Ungaris. Vaatamata oma vanemate eeskujule ja lapsepõlvele Velence järve ääres, mis oli talle alati väga oluline, ei jätkanud ta noorukina kohe vanemate soovitud erialal. Ta proovis erinevaid töid, nt oli ka tuletõrjuja, kuni lõpuks leidis ikkagi tee tagasi oma vanemate valdkonda. 1990ndate poliitiliste muudatuste tõttu avanesid varsti sootuks uued võimalused ka sel alal: István alustas koos oma naisega pereettevõtet, turustades valikut rootooteid edasimüüjatele ja hulgimüüjatele. Lisaks koduturule ekspordivad nad roomaterjali ja -tooteid Lääne-Euroopa riikidesse, peamiselt Hollandisse, Taani, Belgiasse, Saksamaale ja Prantsusmaale.

Peale pilliroo lõikamise ja töötlemise on ettevõtte samaväärselt tegev ehituses: nad kavandavad ja ehitavad rookatuseid ja varjualuseid ning hooldavad ja taastavad neid. Lisaks kodumaale on nad ehitanud hulga katuseid ka teistes riikides, teiste hulgas Saksamaal ja Belgias. Kõige edukam periood ettevõtluses kestis 90ndate lõpuni. Edaspidi on lisaks niigi kõrgele riskile, mida põhjustavad pidevalt muutuvad looduslikud tingimused ja kasvav globaalse soojenemise mõju, olnud järjest enam ebasoodsad ka majanduslikud ja poliitilised tingimused, tehes ellujäämise raskeks. Eriala jätkamine ei ole Istváni jaoks sellele vaatamata olnud kunagi küsimuseks, ka tulekahju laos ja tootmishoones ei heidutanud teda, peamiselt armastusest selle eriala ja looduslähedase elustiili vastu. Järjepidevust kannavad pereliini pidi edasi nende tütar ja väimees, kes on juba pereettevõttes töötle asunud.

Pilliroo põllumajanduslik käitlemine

Pilliroogu peetakse iidseks ehitusmaterjaliks, mille kasutus katusekattematerjalina ja teistel ehituslikel eesmärkidel on laialt levinud kogu Euroopas ja teistes maailmajagudes. Kuigi roog parandab järvede ja kraavide vee kvaliteeti, jääb roo kasvualasid eelkõige Lääne-Euroopas järk-järgult vähemaks. Roo kasvualade vähenemisega kaovad ka linnu- ja vee-elustiku liigid, kelle elupaigaks pilliroog on. Kuigi pilliroog levib läbi vegetatiivse paljunemise väga kiiresti, on ta ka kergesti hävitatav, kui taim saab kahe järjestikuse lõikusaasta jooksul kahjustada. Tema juurestik ja risoomid, mis on taimele toiduainete laoks, ei suuda korduvaid hävitusi taluda ja võivad känguda. Pilliroo lõikus toimub tavaliselt talvekuudel, korjates vaid möödunud suve taimi, sest vaid värskel rool on ehituses väärtus. Pilliroogu korjates on oluline pöörata tähelepanu taime kasvama jääva osa võimalikult vähesele kahjustamisel. Samuti võib taimele ohtlik olla pilliroo korjamine väga madala veetaseme ajal, sest hilisem kõrge veetase võib jätta juured hapnikuvaegusse. Sellised vead võivad põhjustada järgmise aasta saagi täieliku hävimise.

Velencei järve pillirookoloonia

Ungari suuruselt kolmas järv, Velencei, on oma keskmise 1,5 meetrise sügavusega pilliroole ideaalne elupaik. Kuni 60ndate aastateni kattis taimkate 60% järve veepinnast, taimestiku osakaal on seal kõrge senini ulatudes 30-40%-ni. Tõendeid selle piirkonna veekogude viljelusest juba sajandeid tagasi leiab piirkonna arhitektuurist ja siinsete roolõikajate perekondade tihedast sidemest järvemaailmaga. István Csordás rõhutab, et tema kodumaa on neil pillirooväljadel, seetõttu on tema töö lahutamatult seotud selle piirkonna vee ja järve kallaste seisundi, veetaseme kõikumise ja kahe lõikuse vahel neist muutustest tingitud pilliroo kvaliteedi ja mahu muutustega.

Velence järv on üks Ungari populaarsemaid puhkuse kohti, mida hakati sihipäraselt arendama 70ndatel. Pealinna lähedus on selles protsessis olulist rolli mänginud. Mahukas elamute ja puhkemajade ehitus on jätnud loodusele järjest vähem ruumi. Samas on turismi arendamise eesmärgil järve põhja süvendamine, koos veehoidlate rajamisega ümber järve, pikendanud järve eluiga. Varemalt kuivas järv keskmiselt iga saja aasta tagant täielikult ära, kuid viimane selline juhtum oli 19. sajandi keskel. Pillirool on olnud oma enda elupaiga vähenemisele oluline roll läbi paljunemise ja sette tootmise.

Nagu näha on järve arendamisel esindatud väga erinevad tegurid ja huvid, mille samaaegne rahuldamine ei ole võimalik – seega tuleb otsida nende vahel parimat tasakaalu. Kõigis neis küsimustes on keskne koht Kesk-Transdanubia hüdrograafia ametil, kes haldab riigile kuuluvat järve veemajandusplaani alusel. Koos teiste tänaseni säilinud pilliroo kogumise piirkondadega ja pilliroo meistrite kultuuri jätkumise nimel tuleb sellele sajandeid vanale traditsioonile pöörata suuremat tähelepanu, kuna see annavab mitmete piirkondade arhitektuurile iseloomuliku näo. Kõige rohkel muretseb István Csordás teiste aspektide kõrval üha harvemini esinevate korralike talvehooaegade pärast. Nagu ta ütleb, esineb järjest harvemini pikaajalist külmaperioode, mis on ebasoodne nii roo kogumisele jää pealt kui roo kvaliteedile ehitusmaterjalina.

Kogumisest rootoodeteni

István Csordás ja tema meeskond tegelevad ise pilliroo kogumise kõrval ka katuste ehitamisega. Roo lõikamise periood kestab 5 kuud, novembrist märtsini, nii kuidas ilmaolud – temperatuur ja vihm – seda võimaldavad. Lõikusperioodi lõpul seisavad vihkude koonused kogu Põhja-Transdanubias oodates transportimist, ladustamist ja edasist kasutamist. Tänapäeval on varasem kästitsi korje mõistagi asendunud erinevat tüüpi masinatega. Mehhaniseerimine teeb töö kahtlemata palju efektiivsemaks, kuid teatud piirkondades, kuhu masinad ligi ei pääse, toimub korje endiselt traditisoonilisel viisil. Enne ladustamist sorteeritakse roog vastavalt kvaliteedile ja kõrre diameetrile. See töö viiakse tänapäeval enamasti läbi lisatööjõu poolt. Enamasti on need Balmazújváros’e mustlas-töölised, kes palgatakse tegema sorteerimise tööd, mis nõuab nii füüsilist jõudu ja ka professionaalsust.

Parima kvaliteediga roog eksporditakse enamasti Lääne-Euroopasse, kus selle eest makstakse parimat hinda. Järgmine kategooria läheb rookatuste tegemiseks ning madalam kvaliteet rooplaatideks ja aedadeks. Sorteerimistööd nimetatakse ka „roo-tõmbamiseks“, sest parimad vihud tõmmatakse roohunnikust üksteise järel välja. Kolme parema kvaliteediklassi välja sõelumise järel puhastatakse ülejäänud materjal prügist ja teistest jääkidest kuni lõpuks jääb järele 4nda kategooria materjal. Rooplaadid on keskkonnasõbralik, heade füüsiliste omadustega ehitusmasterjal. Nende valmistamiseks pressitakse roog risti asetsevate traatide vastu. Nende parimad omadused on kõrge soojusisolatsiooni võime ja kerge kaal. Plaate kasutatakse seina ja teiste konstruktsioonide soojustusena. Paneelide paksus on 5 cm ja suurus 1×2 m. Kui nad on kaetud 2 cm krohvikihiga, loetakse neid raskesti süttivaks materjaliks. Lisaks valmistatakse tihedalt seotud rootekstiili, mis sisaldab 120-160 kõrt meetri kohta. Tekstiilirullid on 6 meetrit pikad ja 1-2 m laiad. Neid kasutakse kujunduses päikese- ja tuulevarjuna.

Rookatuste ehitamine

Rookatus erineb teistest katusekattematerjalidest oluliselt, kuna tema 30 cm paksus lahendab mitmed katusekattele seatud eesmärgid: ta on nii soojus- kui hüdroisolatsiooniks ning vastupidav nii tuule- kui lumekoormusele. Soojusisolatsioonina töötab see nii suvise kuumuse kui talvise külma vastu. Omanik peab arvestama regulaarse katuse uuendamisega, milleks on pealmise 10 cm vahetamine. Katus on vastupidavam, kui teostus on tehtud õigesti: kõrred on ühtlaselt jaotatud, kinnitatud ja pressitud ning paigaldus on tehtud professionaalselt.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *