MARGUS PALOLILL – Puusepp

Margus Palolill on sündinud ja kasvanud lõuna-Eestis, kultuuriliselt ja religioosselt eristuval Setomaal. Ta õppis Tartu Ülikoolis keskkonnateadust ja omandas magistrikraadi geoloogias. Õpingute ajal tundis ta huvi lõuna-Eesti saviehitiste vastu ja tema uurimisteema oli Setomaa traditsiooniliste saviehitiste materjali koostis ja omadused. Lisaks kogus ta informatsiooni kohalike saviehitiste ehitamise ja arhitektuuri kohta, panustades sellega selle unikaalse kuid kiiresti kaduva ehitusoskuse mõistmisse ja elustamisse.

Saviehitisi tundma õppides hakkasid Margust huvitama ka Eesti kõige levinumad taluehitised – palkehitised. Ta alustas laastukatuste löömisest ja mõne aasta pärast ühines käsitöö palkmaju tootva ettevõttega Saulerman, kus ta õppis, kuidas toodetakse traditsioonilisi käsitöö palkmaju tööstuslikult – kiiresti, efektiivselt ja kasumlikult. Kuigi ta oli selle kogemuse eest tänulik, mõistis ta varsti, et  puitehituses on enamat, mida ta tahaks omandada.  2013. aastal avas ta oma puidutöökoja ja on hetkel pühendunud eeskätt tisleritööle – tema töökojas valmivad puidust uksed ja aknad ning mööbel. 2009-2011 õpetas ta Räpina Aianduskoolis maastikuarhitektuuri tudengitele palkmaja ehitust.

2005. aastal ostis Margus Setomaal vana talukoha ja asus seda traditsioonilisel viisil taastama, nii, et säiliks ajalooline välisilme. Eesti taluarhitektuur on lihtne, suuresti ilma ornamentide ja kaunistusteta, kindla ruumipaigutusega. Seetõttu on ajaloolise väljanägemise säilitamine samal ajal kaasaegseid tingimusi luues paras väljakutse. Margus usub, et oluline on töötada samm-sammult, õppides tundma oma maja ajalugu ja iseloomu. Ta kolis oma perega sisse 2007 ja jätkab järk-järgulist taastamist, et säilitada autentsus. 2008. aastal ehitas ta oma tallu traditsioonilise suitsusauna.

Toetudes oma palkehituse, renoveerimise ja õpetamise kogemustele ühines ta 2009. aastal MTÜga Vanaajamaja kui palkehituse õpetaja ja vanade hoonete nõustaja. Vanaajamaja on MTÜ, mis on pühendunud traditsioonilise ehituse õpetamisele ja uurimisele. Alates 2012. aastast juhendab ta ka rahvusvahelist Eesti suitsusauna kursust. 6-päevase kursuse raames õpivad osalejad kuidas ehitati palkseinu kasutades vaid käsitööriistu. Kursusel osalejad saavad lisaks ülevaate palkehituse kultuurilisest ja ajaloolisest taustast Eestis, teistest traditsioonilistest ehitistest ja suitsusauna kultuuri olulisusest Eesti kultuuriruumis.

Eestlased on uhked, et meie esivanemad on samas asukohas elanud juba tuhandeid aastaid. Eesti arhitektuuri ajalugu algab kooniliste telkide ja kivikoobastega, jätkub kindlustatud külade ja unikaalsete rehielamutega ja kuskil seal vahel lisandub suitsusaun, väike korstnata palkehitis, mis on levinud ka Läti, Leedu, Soome ja Karjala aladel. Kuna Eesti küla struktuur säilis üsna muutumatuna kuni 19. sajandini, pidas selline ehitis sajandeid vastu. 20. sajandi jooksul vahetas suitsusauna suures osas Eesti alal välja korstnaga Soome saun. Siiski näib, et lõuna-eestlastel on suitsusauna kultuur sügaval nende juurtes ja kultuuris. Siin on sauna väljanägemine olnud püsivam kui teistes riikides ja ka vanad suitsusaunad on hästi säilinud ja populaarsed, vaatamata pikale kütmisajale ja suuremale küttepuude kulule. Suitsusauna kultuur on oluline osa paljude lõuna-Eesti perede elust. See sisaldab rikkalikku traditsioonide kogumit sh pesemistavad, viha tegemise traditsioon, sauna ehitamise ja taastamise oskus ja saunas liha suitsetamise tava.

Kuigi saunatraditsioon on siiani laialt levinud, on sauna ehitamise oskus, mis oli kunagi samuti laialt levinud ja isalt pojale edasi antud, tänaseks suuresti kadunud. Margus ja Vanaajamaja meeskond annavad oma parima, et julgustada ja õpetada inimesi oma vanu palkhooneid hooldama, taastama ja uusi ehitama, sealhulgas ka suitsusaunu.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *