VARVARA VALCHANOVA – Saviehituse meister

Varvara Valchanova kasvas üles Bulgaarias ja Alzheerias ning õppis arhitektuuri Grenoble Ülikoolis Prantsusmaal, mille ta lõpetas 2002. aastal. Hiljem spetsialiseerus ta saviehitusele Saviarhitektuuri Uurimiskeskuses (CRATerre) Grenobles. Alates 2005. aastast elab ta Hollandis Haagis ning töötab ühes väikeses arhitektuuribüroos, mis on spetsialiseerunud  ökoloogilisele ehitusele. Lisaks töötab Varvara ka kergehitusstruktuuridega Buitink Tehnoloogiakeskuses Duivenis.

Kuigi täna elab Varvara Hollandis ja tal on kolm last, ei ole see teda takistanud igal aastal Bulgaarias käimast, kus ta väikestes mägikülades elustab vanu ehitustraditsioone. Õnneks ei ole veel kõik traditsioonid päriselt ununenud ja väärivad tuleviku jaoks säilitamist. Varvara ostis koos oma abikaasaga kolm hoonet mahajäetud Rahovitza külas Kosovos (Asenovgrad) Bulgaaria Rhodope mägedes. Majade juurde ei viinud ükski tee ja hooned olid peaaegu lagunenud. Raskustest hoolimata on Varvara need majad taastanud kasutades ehitusmaterjali ümberkaudsetest mägedest ja kohalikust saekaatrist.

Meister

Varvara armastus saviehituse vastu algas tema õpingutega Grenoble Ülikooli arhitektuuriosakonnas. Ta töötas õpingute ajal krohvijana kasutades naturaalseid krohve. Huvi süvenedes osales ta erinevates projektides Kesk-Aasias, Aafrikas ja Euroopas. Varvarale meeldivad naturaalsete krohvide puhul eelkõige nende pehmed naturaalsed värvid ja varjundid. Ta ise kasutab oma tehnikate kohta eelkõige sõna „maaehitus“ mitte saviehitus või cob-tehnika. Tema materjalideks ongi eelkõige otse maast tulevad materjalid – huumusekihi all olevad savi- liiva- ja peenfraktsioonide kihid, mis ei sisalda enam orgaanilist materjali, kuna viimane mädaneb ning on koduks hallitustele. Varvara on ennast tänaseks maaehitusele pühendanud – ta on traditsioonilisi tehnikaid kasutades teinud korda palju Rhodope piirkonna majasid, ta organiseerib rahvusvahelist arhitektuurilaagrit alternatiivsetele ehitustehnikatele ja on välja andnud bulgaariakeelse maaehituse käsiraamatu, mis on kokkuvõte tema paljude kogemuste, katsete, eksperimentide ja tehnikate katsetustest ja tulemustest. Samuti sisaldab see nõuandeid vanade hoonete säilitamiseks.

Tehnoloogiad

Kohalikud materjalid ja traditsioonilised tehnikad, millele pannakse kõrvale tänapäevased teadmised teaduse, tehnika ja esteetika valdkonnast aitavad saavutada madala süsiniku jalajäljega „loomulikku ehitust“. Moodsad materjalid sisaldavad sageli kahjulikke aineid, mis isegi väikestes kogustes on tervisele kahjulikud. Maaehitus on täiesti ökoloogiline. Kahjuks on tänapäeval raske leida meistreid, kes vanu traditsioonilisel viisil ehitatud maju vastutustundlikult renoveeriksid. Seetõttu on hea tõdeda et Varvara on just üks neist noorema põlvkonna arhitektidest, kes sellise tee on valinud.

Slow Tech laagrid

Varvara eesmärgiks on inimesi informeerida ja neile naturaalseid ehitusmaterjale tutvustada. Alates 2004. aastast organiseerib ta arhitektuurseid suvelaagreid Rahovitzas, kus igaüks, eelkõige arhitektuuriüliõpilased üle kogu maailma saavad osaleda ja saviehituse kohta teadmisi koguda. Seminaride jooksul õpitakse tundma kõiki maaehitustehnoloogiaid, praktilises osas valmistatakse põletamata savist, kergsavist ehitisi ja õpitakse tundma krohvimistehnikaid. Ekskursioonid lähistel asuvatesse küladesse annavad ülevaate piirkonna traditsioonilisest ehitusest ja pakuvad mõtteainet kuidas moodsaid nõudmisi traditsioonilisse ehitusse sobitada.

Raamat

Varvara Valchanova kogus oma käsiraamatusse kokku kõik oma teadmised ja kogemused. „Saviehitus“ on bulgaariakeelne ning valmis novembris 2013, esitlus toimus Sofia Arhitektuurinädala jooksul. Raamat annab ülevaate Bulgaaria traditsioonilistest ehitusmaterjalidest aastatuhandete jooksul. Tõmmatakse paralleele kohaliku geoloogia ja erinevate pinnaste ning erinevate ehitustehnikate vahel. Raamatus õpetatakse erinevaid pinnaseid testima ja ehituseks ette valmistama ning annab palju erinevaid näpunäiteid vande savimajade renoveerimise kohta. Raamatu peamine eesmärk on bulgaaria lugejate huvi äratamine nende oma ehituspärandi ja traditsioonide, samuti ökoloogilise ehituse vastu.

Ehitustegevus

Viie aasta jooksul valmis Rahovitza külla ka Kibela maja, mille sisekliima on väga hea. Seinad koosnevad uidust ja kergsavist ja on soojustatud pillirooga. Põrand ja lagi on soojustatud perliidiga (amorfne vulkaaniline klaas SiO2). alumise korruse põrandad on kaetud bulgaaria lubjakivi ja teise korruse omad linaõliga viimistletud männilaudadega. Köögimööbli valmistas tammepuidust kohalik puusepp.

Projektid

– Kibela maja Rahovitza külas
– Bendida maja Rahovitza külas
– Terra [In]cognita, savi-arhitektuur Euroopas on EU kultuuriprogrammi projekt, mida toetas ka Provence-Alpes-Cote d’Azur regioon Prantsusmaalt. Projekti eesmärk oli tutvustada saviehituskultuuri ning valida välja erakordse saviehituse tunnusmärk, mis omistati 42 hoonele.

Hooneid hinnati kolmes kategoorias:

– arheoloogilise, ajaloolise või arhitektuurilise väärtusega hooned
– oluliselt ümberehitatud hooned
– pärast 1970. aastat valminud hooned

Bendida maja sai märgise ümberehitatud hoonete kategoorias.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *